Baasmetallid vs väärismetallid: definitsioonid, näited ja kauplemise eripärad

Baasmetalli ja väärismetalli määratlus
Baasmetallid on tavapärased tööstusmetallid – vask, alumiinium, tsink, nikkel, plii ja tina –, mis korrodeeruvad või oksüdeeruvad kergesti ning mida kasutatakse suurtes mahtudes ehituses, tootmises ja elektroonikas. Väärismetallid on haruldased, korrosioonikindlad metallid – kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium –, mida hinnatakse nende nappuse, läike ning rahaliste või tööstuslike omaduste poolest. Tooraineturgudel on see eristus oluline, sest baasmetallidega kaubeldakse peamiselt London Metal Exchange (LME) börsil, samas kui väärismetallide hindu kujundab London Bullion Market Association (LBMA) ja nendega kaubeldakse COMEX-i kaudu. Mõlemal rühmal on erinevad hinnategurid, tarneahelad ja turustruktuurid.

---

Sisukord

1. Definitsioonid: kust mõisted pärinevad
2. Baasmetallid: kuus tööstuslikku metalli
3. Väärismetallid: nelik
4. Kauplemise erinevused: LME vs LBMA vs COMEX
5. Kriitilised toorained: hall ala
6. Miks see eristus on oluline: volatiilsus, tarneahelad ja lõppkasutus
7. Korduma kippuvad küsimused
8. Peamised järeldused

---

Definitsioonid: kust mõisted pärinevad

Sõnad “baas” ja “vääris” metallide klassifikatsioonis pärinevad alkeemiast – keemia keskajast pärit eelkäijast.

Alkeemikud jaotasid metallid hierarhiasse “baasmetallidest” kuni “väärismetallideni”. Baasmetalle peeti madalamateks materjalideks, kuna need korrodeeruvad, oksüdeeruvad ja reageerivad keskkonnaga. Plii oli baasmetalli arhetüüp – raske, pehme ja kergesti tuhmuv. Alkeemilises teoorias oli plii transmutatsiooni suure töö algmaterjal: kui suutsid muuta baasilise plii vääriliseks kullaks, olid saavutanud alkeemiku eesmärgi.

Väärismetalle (mida mõnikord nimetatakse ka “nobile-metallideks”) peeti superiorseks just seetõttu, et nad on vastupidavad korrosioonile ja oksüdatsioonile. Kuld ei roosteta. Hõbe tuhmub (õhus leiduva vesiniksulfiidi tõttu), kuid ei korrodeeru samas tähenduses. Plaatina ja pallaadium on enamikus tingimustes sarnaselt keemiliselt inertsed. Nende püsivust peeti täiuslikkuse märgiks, mistõttu sai kullast raha: münti, mis ei korrodeeru, võib hoida sajandeid ilma, et see kaotaks oma massi.

Alkeemilisel jaotusel on praktiline majanduslik vaste. Baasmetallid korrodeeruvad – need tarbitakse ära reaktsioonis keskkonnaga (raud roostetab, vasele tekib torudel paatina). Väärismetallid on püsivad – 1000 aastat hoitud kullakang ei kaota sisuliselt midagi. See omaduste erinevus on aluseks väga erinevale turukäitumisele.

Oluline märkus: Terminid ei ole kõigis kasutusvaldkondades täiuslikult järjepidevad.

Keemias kuuluvad “väärismetallide” (metallid, mis on vastupidavad oksüdatsioonile ja korrosioonile) kategooriasse kuld, hõbe, plaatina, pallaadium, aga ka osmium, iriidium, ruteenium ja roodium – ehk plaatinagrupi metallid (PGM). Tooraineturgudel kasutatakse terminit “väärismetallid” ainult kulla, hõbeda, plaatina ja pallaadiumi kohta – see on kitsam ring.

---

Baasmetallid: kuus tööstuslikku metalli

Kuut metalli tunnustatakse tooraineturgudel universaalselt kui peamisi baasmetalle. Kõik kuus on noteeritud London Metal Exchange (LME) börsil.

Vask (Cu)
Kõige majanduslikult tähtsam baasmetall. Vase erakordne elektrijuhtivus (jääb alla vaid hõbedale, kuid on märgatavalt odavam) muudab selle asendamatuks elektrijuhtmete, mootorite, trafode ja elektroonika jaoks. Suurimad tootjad on Tšiili (~27% maailma kaevandustoodangust) ja Peruu (~11%). LME vase A-klassi katoodi leping on globaalne hinnakujunduse võrdlusalus. Vask hinnaga umbes 8000–10 000 dollarit tonni kohta moodustab suure osa maailma baasmetallide kaubavahetusest. “Dr. Copper” – hüüdnimi, mis peegeldab selle kasutamist majandusindikaatorina.

Alumiinium (Al)
Maailma kõige rikkalikum metall maakoores, kuid tootmine on kallis, kuna alumiiniumi sulatamine nõuab tohutul hulgal elektrienergiat. Alumiiniumi väike kaal muudab selle oluliseks lennunduses, autotööstuses (kaalu vähendamine), pakenditööstuses (purgid, foolium) ja ehituses. Hiina toodab umbes 56% maailma alumiiniumist. LME alumiiniumisulami ja primaaralumiiniumi lepingud on globaalsed võrdlusalused.

Tsink (Zn)
Kasutatakse peamiselt terase galvaniseerimiseks – terase katmine tsingikihiga korrosiooni vältimiseks. Galvaniseeritud terast kasutatakse ehituses (katused, vihmaveesüsteemid), autokeredes ja kodumasinates. Umbes 60% tsingist kulub galvaniseerimisele. Hiina ja Austraalia on suurimad tsingikaevandajad. Tsink on maailmas raua/terase ja alumiiniumi järel enim tarbitud metall.

Nikkel (Ni)
Kasutatakse roostevabas terases (umbes 65–70% nikli nõudlusest) ja üha enam elektriautode akudes (katoodimaterjalina NMC ja NCA akukeemias). Indoneesia on maailma suurim niklitootja umbes 48% osakaaluga maailma kaevandustoodangust – positsioon, mis saavutati 2020. aastatel agressiivse HPAL-töötlemise investeeringute kaudu. Nikliga seoses toimus viimaste aastate üks dramaatilisemaid tooraineturusündmusi: LME nikli “short squeeze” 2022. aasta märtsis, mil hinnad tõusid lühiajaliselt 100 000 dollarini tonni kohta, enne kui LME peatas kauplemise ja tühistas tehingud.

Plii (Pb)
Kasutatakse peamiselt plii-happeakudes – sisepõlemismootoriga sõidukite käivitusakudes. Kuna elektriautod vahetavad sisepõlemismootoriga sõidukid välja, võib plii nõudlus akude järele lõpuks väheneda. Siiski on plii-happeakud siiani kaugelt odavaim akupõhine energiasalvestus ja neid kasutatakse varutoitesüsteemides, tööstuslikes tõstukites ja telekommunikatsiooni infrastruktuuris. Plii on ka väga hästi taaskasutatav – sekundaarne (ringlussevõetud) plii moodustab arenenud turgudel umbes 85% kogu plii pakkumisest.

Tina (Sn)
Kasutatakse peamiselt elektroonika jootmises – metall, mis ühendab komponente trükkplaatidega. Tina kasutatakse praktiliselt igas elektroonikaseadmes. Indoneesia ja Hiina on suurimad tootjad. Tina on LME baasmetallidest mahu poolest väikseim, kuid kannab kõrget väärtust tonni kohta (tavaliselt ~25 000–30 000 dollarit).

---

Väärismetallid: nelik

Kuld (Au)
Kulla määrav omadus on püsivus – see ei korrodeeru ega tuhmu normaaltingimustes. See omadus tegi kullast aastatuhandeteks kõige usaldusväärsema rahaühiku ja keskpangad hoiavad kulda siiani välisvaluutareservide osana (maailma keskpankade kullareservid on kokku umbes 35 000 tonni). Kulla tööstuslikud kasutusviisid – peamiselt elektroonikas (sidumistraadid, kontaktide plaatimine pooljuhtides) – tarbivad umbes 10–15% aastasest nõudlusest. Ülejäänu on ehted (50%) ja investeeringud (35%). Kulla hind määratakse LBMA Gold Price oksjonil kaks korda päevas Londonis (AM ja PM fikseerimine). COMEX kulla futuurid (ticker: GC) on peamine riskimaandamisvahend.

Hõbe (Ag)
Hõbe on baas- ja väärismetallide vaheline sild. See on parim elektrijuht kõigist elementidest, mis muudab selle asendamatuks kõrge jõudlusega elektrirakendustes – hõbepasta päikesepaneelides, lülitite kontaktid, elektrilised liinid elektroonikas. Tööstuslik kasutamine moodustab umbes 59% hõbeda nõudlusest (2024), ülejäänu jaguneb ehete, müntide ja investeeringute vahel. Hõbe on kullast tunduvalt odavam (kulla-hõbeda suhe on tavaliselt 70–90x), mistõttu on see investeerimisturgudel “taskukohane väärismetall”. COMEX hõbeda futuurid (ticker: SI) on peamine tuletisinstrumentide leping.

Plaatina (Pt)
Plaatina kõige olulisem tööstuslik kasutus on autode katalüsaatorites, kus see oksüdeerib diiselmootorite heitgaasides kahjulikke gaase (CO, süsivesinikud ja NOx). Lõuna-Aafrika Vabariik annab umbes 70–75% maailma plaatina kaevandustoodangust – geograafiline kontsentratsioon, mis tekitab märkimisväärset tarneriski. Plaatina kasutatakse ka ehetes (eriti Jaapanis ja Hiinas) ning vesinikkütuseelementides (elektrolüüseri ja kütuseelemendi katalüsaator). NYMEX plaatina futuurid (ticker: PL) on peamine tuletisinstrumentide leping.

Pallaadium (Pd)
Pallaadium on tihedalt seotud plaatinaga (mõlemad on plaatinagrupi metallid ehk PGM), kuid teenindab teist peamist turgu: pallaadium läheb bensiinimootorite katalüsaatoritesse, mitte diiselmootorite omadesse. Venemaa on maailma suurim pallaadiumitootja (Norilsk Nickel annab umbes 40% maailma pakkumisest) ja Lõuna-Aafrika Vabariik on oluline sekundaarne tootja. Pallaadiumi ekstreemne hinnatõus (umbes 500 dollarilt untsi kohta 2018. aastal üle 2900 dollarini untsi kohta 2022. aastal) oli tingitud tihedast pakkumisest Venemaalt ja autotootjate hüppeliselt kasvanud nõudlusest, kes pidid järgima karmistuvaid heitenorme. NYMEX pallaadiumi futuurid (ticker: PA) on peamine tuletisinstrumentide leping.

---

Kauplemise erinevused: LME vs LBMA vs COMEX

Baasmetallide ja väärismetallide börsistruktuur on täiesti erinev ning see on oluline hindade määramise ja füüsilise kauplemise seisukohalt.

London Metal Exchange (LME) – Baasmetallid:

LME on kõigi kuue baasmetalli globaalne võrdlusalus. See opereerib unikaalse kombinatsiooniga:
– Avatud kauplemisring (üks viimaseid maailmas) kontoritevaheliseks hinnakujunduseks
– Elektrooniline kauplemine (LME Select platvorm)
– Liikmesfirmade vahel toimiv telefoniturg

LME hinnad määratakse spetsiaalse päevase ametliku hinnakujunduse protsessi käigus kindlatel aegadel kauplemissessioonide ajal. Neid ametlikke hindu (bid/ask hinnavahed spot- ja 3-kuiste lepingute puhul) kasutatakse võrdlushindadena füüsilise tarne lepingutes üle kogu maailma.

LME baasmetallide lepingutel on jooksvad tarnekuupäevad – iga tööpäev võib olla LME metalli tarnekuupäev. See erineb enamikust toorainete futuurlepingutest, millel on fikseeritud tarnetähtajad (kuud). LME jooksev struktuur peegeldab füüsilise metalli tarne reaalsust: kasutajad võivad vajada metalli mis tahes päeval, mitte ainult kalendrikuu lõpus.

LME haldab ülemaailmset heakskiidetud ladude võrgustikku (Rotterdamis, Singapuris, Baltimore’is, Detroitis ja mujal), kus LME-le tarnitavat metalli saab hoida. LME laovarant = õigus laos olevale metallile.

LBMA (London Bullion Market Association) – Väärismetallid:

Kulla ja hõbeda hinda ei määrata kauplemissaaliga börsi kaudu. LBMA viib läbi igapäevaseid oksjoniprotsesse kulla ja hõbeda hinna kujundamiseks:
– LBMA Gold Price: Kaks korda päevas (AM ja PM), mida haldab ICE Benchmark Administration (IBA). Tavaliselt USD-s troy-untsi kohta.
– LBMA Silver Price: Üks kord päevas, mida samuti haldab IBA.

Need on börsivälised (OTC) turu oksjonid, milles osalevad suured LBMA liikmespangad (sealhulgas HSBC, Goldman Sachs, JPMorgan, UBS, Barclays). Füüsilise kullaga kaubeldakse 400-troy-untsi suuruste “Good Delivery” kangidena; hõbedaga 1000-troy-untsi kangidena, mõlemad vastavad LBMA puhtuse ja kvaliteedistandarditele.

COMEX (CME Group) – Väärismetallide futuurid:

COMEX pakub peamisi futuurlepinguid kõigi nelja väärismetalli jaoks:
– Kuld (GC): 100 troy-untsi, hinnastatud USD-s
– Hõbe (SI): 5000 troy-untsi, hinnastatud USD-s
– Plaatina (PL): 50 troy-untsi, hinnastatud USD-s
– Pallaadium (PA): 100 troy-untsi, hinnastatud USD-s

COMEX väärismetallide futuure kasutatakse peamiselt hinnariski maandamiseks ja finantsinvesteeringuteks. Füüsiline tarne on võimalik (COMEX-il on heakskiidetud varahoidlad New Yorgis), kuid valdav osa COMEX-i lepingutest suletakse või rullitakse enne tarnet.

LBMA ja COMEX suhe:

COMEX futuurihinnad ja LBMA füüsilised hinnad liiguvad sarnaselt, kuid ei ole identsed. COMEX futuuride ja LBMA spot-hinna vahelist vahet nimetatakse EFP (Exchange for Physical) – mõõdupuu kuludele, mis tekivad futuuri- ja füüsiliste positsioonide vahel konverteerimisel. Turustressi perioodidel (nagu juhtus 2020. aasta märtsis kulla puhul, mil füüsilise kulla ja futuuride hinnad erinesid kuni 50 dollarit untsi kohta) võivad need vahed dramaatiliselt suureneda.

---

Kriitilised toorained: hall ala

Kriitilised toorained – koobalt, liitium, haruldased muldmetallid, grafiit, mangaan – kaevandatakse maapõuest (mis teeb neist “kõvad” toorained) ja neil pole midagi pistmist põllumajandusega (mistõttu need pole selgelt “pehmed” toorained). Kuid nad sobituvad baas-/väärismetallide taksonoomiasse kohmakalt.

Kas need on baasmetallid?

Traditsioonilises LME mõttes mitte. LME-l kaubeldakse kuue baasmetalliga (vask, alumiinium, tsink, nikkel, plii, tina) ja ka koobaltiga. Kuid liitium ja haruldased muldmetallid ei ole LME tooted. Neid ei klassifitseerita tooraineturgude terminoloogias laialdaselt “baasmetallideks”.

Kas need on väärismetallid?

Ei. Nad ei ole haruldased (liitium on elementide arvukuselt 25. kohal), ei ole korrosioonikindlad ega ole ajalooliselt rahalise väärtusega.

Kuhu nad sobivad?

Need hõivavad eraldiseisva klassifikatsiooni, mis on esile kerkinud peamiselt alates 2010. aastast: kriitilised toorained või strateegilised metallid või tehnoloogiametallid. Need terminid peegeldavad nende kriitilisust konkreetsete strateegiliste rakenduste (kaitsetööstus, puhas energia, elektroonika) jaoks, mitte nende omadusi traditsioonilises baas-/väärismetallide raamistikus.

Poliitiline määratlus on oluline: USA IRA (Inflation Reduction Act), EL-i kriitiliste toorainete akt ja sarnased riiklikud raamistikud on loonud “kriitiliste toorainete” õiguslikud definitsioonid, mis määravad, millised tarneahelad saavad toetusi ja kus kehtivad vabakaubanduslepingud. Koobalt, liitium ja haruldased muldmetallid on nendes raamistikes nimeliselt välja toodud.

Tooraineturul osalejate jaoks on peamine erinevus selles, et kriitilistel toorainetel puuduvad sügavad ja likviidsed futuuriturud, mis on baas- ja väärismetallidel. Hinnakujundus toimub sageli börsiväliste (OTC) tehingute kaudu, hinnahindamisteenuste (Fastmarkets, Benchmark Mineral Intelligence liitiumi puhul) või – koobalti puhul – suhteliselt õhukese LME turu kaudu, mida täiendavad OTC koobalthüdroksiidi ja sulfaadi hinnangud.

---

Miks see eristus on oluline: volatiilsus, tarneahelad ja lõppkasutus

Baas- ja väärismetallide eristus ei ole lihtsalt akadeemiline. Sellel on praktilised tagajärjed tooraine ostjatele, tarneahela juhtidele ja logistikaspetsialistidele.

Erinevad volatiilsuse profiilid:

Baasmetallide hinda juhivad peamiselt tööstusliku nõudluse tsüklid. Kui maailma tootmisaktiivsus aeglustub, siis vase, alumiiniumi ja tsingi hinnad langevad. Kui see kiireneb, siis need tõusevad. Väärismetalle – eriti kulda – juhivad finantsilised ja monetaarsed tegurid: reaalintressimäärad (kuld langeb, kui reaalintressid tõusevad), dollari tugevus (kuld tavaliselt langeb, kui dollar tugevneb) ja riskivalmidus (kuld tõuseb, kui investorid otsivad turvalisust).

Hõbe on erand: see reageerib nii tööstuslikule nõudlusele (nagu baasmetall) kui ka finants- ja monetaarmeeleolule (nagu väärismetall). See duaalne olemus muudab hõbeda volatiilsemaks kui puhtad tööstusmetallid või puhtad monetaarmetallid.

Erinevad tarneahela riskiprofiilid:

Baasmetalle hangitakse laialdaselt mitmest riigist, kuigi üksikutel metallidel on kontsentratsiooniriske (Tšiili vase puhul, Indoneesia nikli puhul). Väärismetallidel on kontsentreeritum pakkumine: Lõuna-Aafrika Vabariik plaatina puhul (70–75%), Venemaa pallaadiumi puhul (40%), Austraalia/Hiina kulla puhul (suuremad tootjad).

Erinevad riskimaandamise tööriistad:

Baasmetallide füüsilised ostjad maandavad riske tavaliselt LME kaudu, kasutades forward-lepinguid ja optsioone, mis viitavad LME ametlikele hindadele. Väärismetallide füüsilised ostjad – juveliirid, elektroonikatootjad, päikesepaneelide valmistajad – kasutavad riskimaandamiseks LBMA-le viitavaid OTC forward-lepinguid ja COMEX futuure.

Krediidi ja tagatise erinevus:

LME metalliwarandid on füüsilised omandiõiguse dokumendid, mida saab finantseerida (pantida laenude tagatisena). Seda nimetatakse metallide finantseerimiseks ja see on suur äritegevus toorainekaubanduspankade jaoks. LBMA kulda kasutatakse sarnaselt tagatisena, peegeldades kulla staatust reservvarana. LME ladudes olevaid baasmetalle saab finantseerida; põllumajanduslikke “pehmeid” tooraineid mitte.

---

Korduma kippuvad küsimused

Mis on baasmetallide ja väärismetallide vahe?

Baasmetallid (vask, alumiinium, tsink, nikkel, plii, tina) on tavapärased tööstusmetallid, mis korrodeeruvad või oksüdeeruvad kergesti ja mida kasutatakse suurtes mahtudes tootmises ja ehituses. Väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) on haruldasemad, korrosioonikindlad ning hinnatud rahalise, investeerimis- ja tööstusliku kasutusotstarbe tõttu. Baasmetallidega kaubeldakse peamiselt LME-l; väärismetallide hinnad kujunevad LBMA kaudu ja nendega kaubeldakse futuuridena COMEX-il.

Miks neid nimetatakse “baasmetallideks”?

Termin pärineb alkeemiast – alkeemikud jaotasid metallid hierarhiasse “baasilistest” (madalamad, reaktiivsed) kuni “väärilisteni” (superior, inertsed). Plii oli arhetüüpne baasmetall, kuna see tuhmub ja reageerib keskkonnaga. Kuld oli arhetüüpne väärismetall, kuna see ei korrodeeru. Alkeemiline eesmärk oli baasmetallide muutmine kullaks. Need terminid on keemias ja tooraineturgudel püsima jäänud.

Millisel börsil baasmetallidega kaubeldakse?

Kõik kuus peamist baasmetalli – vask, alumiinium, tsink, nikkel, plii ja tina – on noteeritud London Metal Exchange (LME) börsil. LME hinnad määratakse igapäevaste kauplemissessioonide ajal ja neid kasutatakse võrdlushindadena füüsilise tarne lepingutes üle kogu maailma. LME-l kaubeldakse ka koobaltiga (kriitiline tooraine). Baasmetallidega kaubeldakse ka COMEX-il (spetsiaalselt vask) ja Hiina regionaalsetel börsidel (Shanghai Futures Exchange, SHFE).

Kus määratakse väärismetallide hinnad?

Kulla ja hõbeda spot-hinnad määratakse LBMA igapäevase oksjoniprotsessiga Londonis (LBMA Gold Price kaks korda päevas; LBMA Silver Price üks kord päevas). Kõigi nelja väärismetalli (kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) futuurihinnad määratakse COMEX-il (osa CME Groupist) New Yorgis. COMEX futuuride ja LBMA füüsilise hinna vahe on EFP (Exchange for Physical).

Kas koobalt ja liitium on baasmetallid?

Koobalt ja liitium ei ole traditsioonilises tooraineturgude klassifikatsioonis ei baasmetallid ega väärismetallid. Koobaltiga kaubeldakse LME-l, kuid see ei kuulu kuue traditsioonilise baasmetalli hulka. Liitiumiga LME-l ei kaubelda. Mõlemat klassifitseeritakse kui “kriitilisi tooraineid” – poliitikast lähtuv tähistus, mis peegeldab nende strateegilist tähtsust akude ja puhta energia jaoks, mitte traditsioonilist tooraineturu kategooriat.

Kas hõbe on baasmetall või väärismetall?

Hõbe on klassifitseeritud väärismetalliks, mitte baasmetalliks – see on haruldane, korrosioonikindel (tuhmub atmosfääri vesiniksulfiidi tõttu, kuid ei korrodeeru struktuurselt) ja on ajalooliselt täitnud rahalist ja investeerimisfunktsiooni. Siiski moodustab hõbeda tööstuslik nõudlus praegu umbes 59% kogu hõbeda nõudlusest (2024. aasta seisuga), mis muudab selle käitumiselt sarnaseks baasmetalliga tööstusliku aktiivsuse suhtes. See duaalne olemus teeb hõbedast ühe kõige keerukama tooraine hinnategurite osas.

---

Peamised järeldused

• Eristus baas- ja väärismetallide vahel pärineb alkeemiast: “baas” metallid korrodeeruvad ja reageerivad; “väärismetallid” (nobile-metallid) on vastupidavad korrosioonile ja oksüdatsioonile.
• Tooraineturgude kuus baasmetalli on vask, alumiinium, tsink, nikkel, plii ja tina – kõik on noteeritud London Metal Exchange (LME) börsil, mis on nende peamine globaalne võrdlusalus.
• Neli väärismetalli on kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium – hinnastatud läbi Londoni LBMA ja kaubeldakse futuuridena New Yorgi COMEX-il.
• LME unikaalne struktuur hõlmab avatud kauplemisringi, jooksvaid igapäevaseid tarnekuupäevi (erinevalt enamiku toorainefutuuride igakuisest aegumisest) ja ülemaailmset heakskiidetud ladude võrgustikku, kus metalli omandiõigust tõendavad warandid.
• Hõbe asub baas- ja väärismetallide piiril: umbes 59% hõbeda nõudlusest on tööstuslik (muutes selle tundlikuks tootmisaktiivsusele nagu baasmetallil), samas kui 41% on ehted, mündid ja investeeringud (muutes selle tundlikuks monetaarsetele ja finantstingimustele nagu väärismetallil).
• Kriitilised toorained (koobalt, liitium, haruldased muldmetallid, grafiit) ei sobi ei baas- ega väärismetallide klassifikatsiooni – need hõivavad eraldi “strateegiliste toorainete” kategooria, mida juhib energiasüsteemide üleminek ja kaitsepoliitika, mitte traditsiooniline tooraineturgude taksonoomia.
• Plaatina ja pallaadium täidavad sama funktsiooni (katalüsaatorid), kuid erinevate mootoritüüpide puhul: plaatina diiselmootoritele, pallaadium bensiinimootoritele – tehes nende hinnad tundlikuks diisel- ja bensiinisõidukite suhtele maailma autotootmises.
• LME ladudes olevaid baasmetalle saab kasutada laenu tagatisena (metalli finantseerimine) – toorainekaubanduspankade suur tegevusala, millel puudub vaste põllumajanduslikes “pehmetes” toorainetes.