EU ETS selgitus: kuidas heitkogustega kauplemise süsteem töötab

Mis on EU ETS?
EL-i heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) on maailma suurim süsinikuturg, mis tegutseb alates 2005. aastast. See on „limiit ja kauplemine“ (cap-and-trade) süsteem, mis kehtestab üldise ülempiiri (limiidi) CO2-le ja teistele kasvuhoonegaaside heitkogustele umbes 10 000 elektrijaamalt, tööstusettevõttelt, lennuettevõtjalt ja (alates 2024. aastast) EL-i ja EMP laevandusettevõtetelt. Ettevõtted ostavad või saavad EL-i saastekvootide ühikuid (EUA), millest igaüks annab õiguse emiteerida ühe tonni CO2. Nad loovutavad kvoote oma iga-aastaste tegelike heitkoguste katteks ning kauplevad avatud turul mis tahes ülejäägi või puudujäägiga.

---

Sisukord

1. „Limiit ja kauplemine“ mehhanism detailselt
2. EU ETS-i etapid: 2005–2030
3. EL-i saastekvoodid (EUA): hinnatrendid ja kauplemise mehhanismid
4. Miks EUA hinnad kukkusid ja mis need stabiliseeris
5. EU ETS-iga hõlmatud sektorid (4. etapp)
6. Meretransport EU ETS-is alates 2024. aastast
7. EU ETS 2: maanteetransport ja hooned alates 2027. aastast
8. CBAM: süsinikdioksiidi piirimeede
9. Ettevõtete nõuete täitmine: registreerimine, seire ja loovutamine
10. Korduma kippuvad küsimused
11. Peamised järeldused

---

„Limiit ja kauplemine“ mehhanism detailselt

„Limiit ja kauplemine“ on kontseptsioonilt lihtne, kuid praktikas on sellel olulisi nüansse.

Limiit on kasvuhoonegaaside kogumaht – mõõdetuna CO2-ekvivalendi tonnides (tCO2e) –, mida kõik EU ETS-iga hõlmatud ettevõtted tohivad ühe aasta jooksul kokku emiteerida. EL määrab selle limiidi ja see väheneb igal aastal. Just see iga-aastane vähendamine loob pikaajalise surve heitkoguste kärpimiseks.

Jaotamine on protsess, mille kaudu ettevõtted saavad iga aasta alguses kvoote. Selleks on kaks meetodit:

1. Tasuta eraldamine: Mõned kvoodid antakse ettevõtetele tasuta, lähtudes võrdlusalustest, mis võrdlevad nende heitkoguseid sektori kõige tõhusamate käitistega. Tasuta eraldamine on mõeldud rahvusvaheliselt konkureerivate tööstusharude kaitsmiseks süsinikulekke eest – see on risk, et tootmine kolib EL-i välistesse riikidesse, et vältida süsinikukulusid. Tasuta eraldatavate kvootide mahtu vähendatakse järk-järgult.

2. Enampakkumine: Kvoodid, mida tasuta ei eraldata, pannakse enampakkumisele. Energiasektor (elektritootjad) ei saa peaaegu üldse tasuta kvoote ja peab ostma peaaegu kõik vajalikud kvoodid enampakkumiste kaudu. Enampakkumistest saadav tulu suunatakse EL-i liikmesriikidele, millest paljud investeerivad selle puhtasse energiasse.

Vastavustsükkel: Iga hõlmatud käitis tegutseb iga-aastase tsükli alusel:
– Heitkoguste seire ja aruandlus kogu aasta vältel (kinnitatud seirekavade kaudu)
– **Iga aasta 30. aprilliks**: EUA-de loovutamine, mis võrdub eelmise aasta tegelike heitkogustega
– Ülejäävad kvoodid saab jätta tulevikuks või turul maha müüa
– Puudujäägi korral tuleb osta täiendavaid EUA-sid (lisaks kaasneb nõuete eiramise trahv)

Nõuete täitmise kohustus on **käitise tasandil**, mitte ettevõtte tasandil. Terasetootjal, kellel on kolm ahju kahes riigis, on kolm eraldi käitisekontot, millest igaühel on oma seirekava ja loovutamiskohustus.

---

EU ETS-i etapid: 2005–2030

EU ETS on tegutsenud neljas erinevas etapis, millest igaühel on olnud erinevad reeglid ja tulemused.

1. etapp (2005–2007) — katseetapp

EU ETS käivitati 1. jaanuaril 2005. 1. etappi nimetati otseselt „õppimiseks praktika käigus“. Limiit seati liikmesriikide heitkoguste hinnangute põhjal – hinnangud osutusid liiga optimistlikeks. Tasuta eraldamine moodustas peaaegu 100% oodatavatest heitkogustest.

Kui 2006. aasta mais avaldati tegelikud 2005. aasta heitkoguste andmed, sai selgeks, et turg oli oluliselt üleküllastunud. EUA hind langes umbes 30 eurolt tonni kohta alla 1 euro. 1. etapi kvoote ei saanud kanda 2. etappi, seega muutus mis tahes ülejääk 2007. aasta lõpus väärtusetuks. Süsteem ei saavutanud 1. etapis sisuliselt mingit heitkoguste vähenemist.

2. etapp (2008–2012) — Kyoto protokolli periood

2. etapp kulges paralleelselt Kyoto protokolli kohustusliku perioodiga. Kvootide ülekandmine oli lubatud – 2. etapi kvoote sai kasutada 3. etapis. Limiit oli rangem kui 1. etapis. Lennundus lisati EL-i siselendude puhul.

2008.–2009. aasta ülemaailmne finantskriis vähendas massiliselt tööstustoodangut ja heitkoguseid, tekitades tohutu struktuurse kvootide ülejäägi. Ettevõtted, kes olid investeerinud heitkoguste vähendamisse, müüsid oma ülejäägi; need, kes seda teinud polnud, ei pidanud kvoote juurde ostma. EUA hind langes umbes 20 eurolt alla 5 euro tonni kohta. Süsinikuhinna signaal oli liiga nõrk, et suunata olulisi investeerimisotsuseid.

3. etapp (2013–2020) — põhjalik reform

3. etapp tõi kaasa fundamentaalsed struktuursed muudatused:
– Ühtne EL-i limiit (asendas riiklikud limiidid – liikmesriigid kaotasid õiguse määrata oma kvootide tasemeid)
– Energiasektoris mindi üle peaaegu täielikule kvootide enampakkumisele
– Limiidile hakati kohaldama 1,74% iga-aastast lineaarset vähendustegurit
– Rahvusvaheline lennundus jäeti EU ETS-ist välja (seoses ICAO vaidlusega)

Vaatamata nendele reformidele püsis 2. etapist pärit struktuurne ülejääk ka 3. etapis. EUA hind püsis kuni 2018. aastani madalal tasemel (5–10 eurot tonni kohta).

4. etapp (2021–2030) — praegune etapp

4. etapp on seni kõige ambitsioonikam:
– Iga-aastane vähendustegur suurenes 2024. aastast **4,3%-ni aastas** (2021–2023 oli see 2,2%), järgides „Fit for 55“ õiguspaketti, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55%
– Meretransport kaasati 2024. aastast
– Tööstuse tasuta kvootide eraldamist vähendatakse paralleelselt CBAM-i kasutuselevõtuga
– Luuakse EU ETS 2 maanteetranspordi ja hoonete jaoks (eraldi turg, käivitub 2027. aastal)

---

EL-i saastekvoodid (EUA): hinnatrendid ja kauplemise mehhanismid

EL-i saastekvoodid (EUA) on standardiseeritud, elektrooniliselt registreeritud instrumendid. Iga EUA esindab õigust emiteerida ühe tonni CO2-ekvivalenti.

EUA-d on:
– Enampakkumisel EEX-is (European Energy Exchange, Leipzig) ja ICE Futures Europe’is (London)
– Kaubeldavad ICE Futures Europe’is (peamine futuuriturg) ja EEX-i derivaatide platvormidel
– Hoitavad EL-i tehingulogis (EUTL) – keskregistris, mis jälgib kõiki EUA-de hoidmisi, ülekandeid ja loovutamisi

ICE EUA futuurleping (tikker: C) on enim kaubeldav süsinikufutuuride instrument maailmas. Sellega kaubeldakse 1000 EUA-suurustes plokkides. Detsembrikuu arveldus on kõige likviidsem leping, kuna see võimaldab ettevõtetel maandada oma kogu aasta nõuete täitmise positsiooni.

EUA hinna ajaloo kokkuvõte:

Aasta	EUA hinnavahemik (€/tonn)	Peamine sündmus
2005–2006	10–30 €, seejärel krahh	1. etapi üleküllus selgus
2007	<1 €	1. etapi lõpp: ülejääk nullistus
2008–2012	5–20 €, seejärel 3–5 €	Finantskriisi ülejääk
2013–2017	3–10 €	Struktuurne ülepakkumine jätkus
2018–2019	10–25 €	Turustabiilsusreservi ootus
2020	15–32 €	COVID-i langus, seejärel taastumine
2021	25–55 €	4. etapi optimism, rangem limiit
2022	55–100 €	Energiakriis, söele üleminek
2023	60–100 €	Püsivalt kõrged hinnad
2024	50–75 €	Korrektuur, CBAM/ETS2 ebakindlus

EUA hind on otseselt oluline igale ettevõttele, mida EU ETS hõlmab, sest see esindab iga emiteeritud CO2 tonni maksumust. 65 euro juures tonni kohta on terasetehasel, mis emiteerib 500 000 tonni aastas, aastane süsinikukulu 32,5 miljonit eurot – see on märkimisväärne ärikulu, mis mõjutab konkurentsivõimet ja investeerimisotsuseid.

---

Miks EUA hinnad kukkusid ja mis need stabiliseeris

EU ETS-i hinnaajalugu võib tunduda murettekitav, kui te ei mõista selle põhjuseid. Siin on selgitus, mis juhtus ja mis muutus.

Probleem (1. ja 2. etapp): EL seadis limiidi tööstuse heitkoguste hinnangute põhjal. Need hinnangud olid liiga helded – eeldati suuremaid heitkoguseid, kui tegelikkuses tekkis, eriti kuna EL kohustas samal ajal suurendama taastuvenergiat, mis vähendas energiasektori heitkoguseid. 2008.–2009. aasta majanduslangus vähendas seejärel järsult tööstustoodangut, tekitades veelgi suurema ülejäägi. Ettevõtete käes oli miljoneid kasutamata kvoote.

Katse olukorda parandada (kvootide tagasihoidmine, 2014): EL võttis 2014. ja 2015. aastal enampakkumistelt ajutiselt ära 900 miljonit EUA-d, lükates nende turule tagasitoomist edasi (lõpuks lisati need tagasi 2019.–2020. aastal). See pakkus vaid ajutist leevendust.

Struktuurne lahendus (Turustabiilsusreserv, 2019): Turustabiilsusreserv (MSR) on automaatne mehhanism, mis:
– Eemaldab kvoodid enampakkumistelt, kui ringluses olevate kvootide koguarv ületab 833 miljonit
– Tagastab kvoodid turule, kui ringlus langeb alla 400 miljoni
– Alates 2023. aastast tühistab MSR-i pandud kvoodid, mis ületavad teatud piirmäära (selle asemel, et neid uuesti ringlusse lasta)

MSR-i väljakuulutamine 2018. aastal põhjustas EUA hinna kohese tõusu, sest turuosalised nägid, et struktuurne ülepakkumine saab kõrvaldatud. Kui MSR 2019. aasta jaanuaris tööle hakkas, tõusid hinnad veelgi. MSR-i, 4. etapi rangema limiidi (4,3% vähendamine aastas) ja uute sektorite (meretransport) kaasamise kombinatsioon on struktuurset olukorda fundamentaalselt muutnud.

EU ETS on nüüd tõeliselt siduv piirang hõlmatud heitkogustele – limiit on piisavalt range, et ettevõtted peavad tegelikult heitkoguseid vähendama või kvoote ostma. Just nii näeb välja toimiv süsinikuturg.

---

EU ETS-iga hõlmatud sektorid (4. etapp)

EU ETS hõlmab praegu:

Elektri- ja soojusenergia tootmine: Kõik põletusseadmed, mille soojusvõimsus on üle 20 MW. See hõlmab elektrijaamu, koostootmisjaamu ja suuri tööstuslikke katlaid. Energiasektor moodustab ligikaudu 45% EU ETS-iga hõlmatud heitkogustest.

Rasketööstus: Raua- ja terasetööstus, alumiiniumi tootmine, tsement, lubi, klaas, keraamika, paberi- ja tselluloositööstus, keemiatööstus (lämmastikhape, adipiinhape), nafta rafineerimine. Need sektorid moodustavad kokku ligikaudu 35% hõlmatud heitkogustest.

Lennundus: Kommertslennud EL-i/EMP liikmesriikide ja Šveitsi piires. Lennundus moodustab ligikaudu 3–4% hõlmatud heitkogustest (hõlmatud on ainult EMP-sisesed lennud; mandritevahelised lennud on välistatud kuni ICAO CORSIA rakendamiseni).

Meretransport (alates 2024): Laevandusettevõtted, mis käitavad üle 5000 brutotonniseid laevu reisidel EL-i sadamatesse, sadamatest või nende vahel. Hõlmatus on 100% EL-i sisereiside puhul ja 50% reiside puhul EL-i ja kolmandate riikide sadamate vahel. See on oluline uus sektor – meretransport moodustab ligikaudu 3–4% ülemaailmsetest CO2 heitkogustest ning suur osa sellest on seotud EL-i kaubandusega.

Ei ole hõlmatud: Maanteetransport, elamute ja ärihoonete küte, põllumajandus ja metsandus EI ole EU ETS 1-ga hõlmatud. Need sektorid on hõlmatud eraldi jagatud kohustuste määrusega (ESR) liikmesriigi tasandil ning alates 2027. aastast hakkab maanteetranspordi ja hoonete jaoks kehtima EU ETS 2.

---

Meretransport EU ETS-is alates 2024. aastast

Meretranspordi kaasamine EU ETS-i vormistati EL-i direktiiviga 2023/957, millega muudeti algset EU ETS-i direktiivi.

Kuidas see toimib:

Laevandusettevõtted (määratletud kui vastavustunnistuse valdaja – tavaliselt laevaomanik või kommertsjuht) peavad:

1. Seirama ja raporteerima CO2 heitkoguseid hõlmatud reisidelt vastavalt EL-i MRV (seire, aruandlus, kontroll) määrusele. Seirekavad peavad olema enne tegevuse alustamist heaks kiidetud.

2. Avama ETS-i konto Euroopa Liidu tehingulogis (EUTL) või liikmesriigi registris.

3. Loovutama EUA-sid igal aastal 30. septembriks (üks aasta pärast tööstuse standardset loovutamise tähtaega), kattes:
   – 40% 2024. aasta heitkogustest
   – 70% 2025. aasta heitkogustest
   – 100% 2026. aasta ja järgnevate aastate heitkogustest

Reiside tüüpide hõlmatus:
– EL-i sisesed reisid (EL-i sadamast EL-i sadamasse): hõlmatud 100% heitkogustest
– Väljuvad reisid (EL-i sadamast EL-i välisesse sadamasse): hõlmatud 50% heitkogustest
– Saabuvad reisid (EL-i välisest sadamast EL-i sadamasse): hõlmatud 50% heitkogustest
– Peatused EL-i vetes (laevadele, mis ei peatu EL-i sadamates): kaetud proportsionaalselt

Hõlmatud kütused: CO2 kõigist fossiilkütustest. Alates 2024. aastast lisatakse edaspidiseks metaan (CH4) LNG-laevade puhul ja dilämmastikoksiid (N2O).

Hinnanguline iga-aastane ETS-i kulu reisitüübi kohta (illustratiivne, EUA = 65 €/tonn):
– Rotterdamist Hamburgi (EL-i sisene, 30 000 DWT puistlastilaev): umbes 30 000–50 000 € reisi kohta
– Shanghaist Rotterdamini (50% hõlmatus, 180 000 DWT): umbes 200 000–350 000 € reisi kohta

---

EU ETS 2: maanteetransport ja hooned alates 2027. aastast

EU ETS 2 on täiesti eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem, mis loodi direktiiviga 2023/87/EL osana „Fit for 55“ paketist. See hõlmab maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütmiseks kasutatavate kütuste CO2 heitkoguseid.

Peamised erinevused võrreldes EU ETS 1-ga:

Tunnus	EU ETS 1	EU ETS 2
Alguskuupäev	2005	2027
Hõlmatud üksused	Tööstusettevõtjad, elektrijaamad, laevandus	Kütuse edasimüüjad (ülesvoolu kütusetarnijad)
Kvoodid	EUA	EUA2 (eraldi instrument)
Hinnapiirang	Ametlikku piirangut pole (MSR on kaudne)	Hinnapiirang 45 €/tonn kuni 2030, kui hinnad tõusevad liiga kiiresti
Limiidi trajektoor	Vähenev limiit koos MSR-iga	Eraldi limiit, väheneb igal aastal
Sotsiaalfond	Ei kohaldata	Innovatsiooni- ja kliimameetmete sotsiaalfond, mida finantseeritakse osaliselt ETS 2 tuludest

EU ETS 2 hõlmab kütuse edasimüüjaid – bensiini- ja diislikütuse tarnijaid, kütuse edasimüüjaid – mitte üksikuid autojuhte või majapidamisi. Süsinikukulu kajastuks kütusehindades. 45 euro juures tonni kohta (hinnapiirang) lisab see bensiini- ja diislikütuse hinnale ligikaudu 0,10 eurot liitri kohta.

EU ETS 2 käivitub 2027. aastal (sõltuvalt majandustingimustest võib viibida 2028. aastani) koos üleminekuperioodiga. See loob Euroopa maanteetranspordile uue märkimisväärse süsinikukulu ja on olnud poliitiliselt vastuoluline tarbijahindadele avaldatava mõju tõttu.

---

CBAM: süsinikdioksiidi piirimeede

CBAM on aastakümne üks olulisemaid kaubanduspoliitilisi arenguid. See laiendab EU ETS-i hinnakujunduse ulatust süsinikumahukate kaupade impordile.

Miks CBAM on vajalik: Kui EL-i tootjad maksavad 65 eurot tonni kohta iga emiteeritud CO2 tonni eest (EU ETS-i kaudu) ja sarnaste kaupade importijad väljastpoolt EL-i sarnast süsinikukulu ei maksa, satuvad EL-i tootjad ebaõiglasesse konkurentsiolukorda. Seda nimetatakse süsinikulekkeks – tootmine kolib välismaale, et vältida EL-i süsinikukulusid, ja ülemaailmsed heitkogused ei vähene.

CBAM-i sektorid:
– Raud ja teras (sh armatuur, talad, traat, rööpad, torud)
– Alumiinium (sh primaar-, sekundaar- ja mõned lõpptooted)
– Tsement
– Väetised (ammoniaak, lämmastikhape, uurea ja liitväetised)
– Elekter
– Vesinik

Ajajoon:
– Oktoober 2023 kuni detsember 2025: Üleminekuperiood. EL-i importijad peavad raporteerima hõlmatud imporditud kaupade süsinikusisalduse kvartalite kaupa. Finantskohustust veel pole.
– Jaanuar 2026: CBAM rakendub täies mahus. Importijad peavad ostma CBAM-sertifikaate hinnaga, mis on seotud EL-i ETS-i enampakkumiste iganädalase keskmise hinnaga.

Kuidas CBAM-sertifikaadid toimivad: Importija arvutab imporditud kaupade süsinikusisalduse (kasutades vaikeväärtusi, kui tegelikud tootmisandmed pole kättesaadavad). Seejärel lahutatakse juba tootjariigis makstud süsinikuhind. Ülejäänud heitkoguste katteks ostetakse CBAM-sertifikaadid. Aasta lõpus loovutatakse sertifikaadid vastavalt imporditud kaupade süsinikusisaldusele.

Praktiline näide: Suurbritannia ettevõte ekspordib Saksamaale 1000 tonni terast. Terase süsinikusisaldus on 1,5 tonni CO2 terasetonni kohta (kokku 1500 tonni). Ühendkuningriigi ETS-i hind oli tootmise ajal 30 €/tonn. EUA hind on 65 €/tonn. CBAM-i kohustus: (1500 × (65 € – 30 €)) = 1500 × 35 € = 52 500 € CBAM-sertifikaatides.

Tooraineimportijate jaoks ei ole CBAM lihtsalt nõuete täitmise harjutus. See muudab terase, alumiiniumi, tsemendi ja väetiste importimise kulu EL-i välistest riikidest, muutes materjalide hankimise konkurentsimaastikku.

---

Ettevõtete nõuete täitmine: registreerimine, seire ja loovutamine

Ettevõtte jaoks, kes on EU ETS-is uus, koosneb vastavusprotsess neljast sammust.

1. samm – Tehke kindlaks, kas olete hõlmatud: EU ETS kehtib teatud tüüpi käitistele, mis ületavad määratletud võimsuse piirmäärasid. Käitaja peab kontrollima, kas tema tegevus on loetletud EU ETS-i direktiivi I lisas ja kas võimsus ületab piirmäära (nt põletusseadmed üle 20 MW soojusvõimsusega).

2. samm – Taotlege kasvuhoonegaaside heiteloa saamist: Hõlmatud käitised peavad saama kasvuhoonegaaside heiteloa pädevalt riiklikult asutuselt. Loas täpsustatakse heitkoguste mõõtmiseks kasutatav seiremetoodika.

3. samm – Seire ja aruandlus: Iga käitis peab järgima heakskiidetud seirekava, registreerima kütusekulu ja heitkoguste andmed ning esitama kinnitatud iga-aastase aruande igal aastal 31. märtsiks. Aruande peab enne esitamist kontrollima akrediteeritud sõltumatu audiitor.

4. samm – Kvootide loovutamine 30. aprilliks: Igal aastal 30. aprilliks peab käitis loovutama EL-i tehingulogis EUA-sid, mis võrduvad eelmise aasta kinnitatud heitkogustega. Riiklik register kannab loovutatud EUA-d Euroopa Komisjonile. EUA-sid saab osta avatud turult (ICE, EEX või maaklerite kaudu), kui ettevõttel pole piisavalt tasuta eraldatud kvoote.

Nõuete eiramise tagajärjed: 30. aprilli tähtaja möödalaskmine toob kaasa automaatse trahvi 100 €/tonn puudujäägi kohta (indekseeritud EL-i inflatsiooniga) ja puudujääk tuleb ikkagi järgmisel aastal katta. Pidev nõuete eiramine võib viia heiteloa tühistamiseni, mis tähendab sisuliselt tegevuse peatamist.

Laevandusettevõtete jaoks on loovutamise tähtaeg 30. september (kuus kuud hiljem kui tööstusel), et võimaldada jaanuarist detsembrini kestva laevandusaasta heitkoguste aruannete koostamist.

---

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju on üks EL-i saastekvoot (EUA) väärt?

2024. aasta seisuga kaubeldi EUA-dega vahemikus 50–75 eurot tonni kohta. Hind peegeldab turu nõudlust ja pakkumist, limiidi rangust, energiahindu (mis mõjutavad fossiilkütuste põletamist energiasektoris) ja üldisi majandustingimusi. EUA hinnad võivad oluliselt muutuda – 2013. aastal olid need alla 5 euro ja 2023. aastal üle 100 euro tonni kohta.

Kes peab end EU ETS-is registreerima?

Iga hõlmatud käitise käitaja EL-is (või EMP-s) peab saama heiteloa ja avama konto riiklikus registris. Laevandusettevõtted, kelle laevad on üle 5000 GT ja mis peatuvad EL-i sadamates, peavad end registreerima EL-i liikmesriigi asutuse juures. Lennuettevõtjad, kes lendavad EMP piires, peavad end registreerima vastavas haldavas liikmesriigis.

Mis juhtub igal aastal 30. aprillil?

30. aprill on iga-aastane ETS-i nõuete täitmise tähtaeg. Selleks kuupäevaks peab iga hõlmatud käitis olema loovutanud EUA-d, mis võrduvad eelmise kalendriaasta kinnitatud CO2 heitkogustega. Käitis, mis emiteeris 2024. aastal 100 000 tonni CO2, peab 2025. aasta 30. aprilliks loovutama 100 000 EUA-d. Ettevõtted, kes seda ei tee, seisavad silmitsi 100 €/tonn trahviga ja peavad puudujäägi siiski katma.

Mis on turustabiilsusreserv ja miks see on oluline?

Turustabiilsusreserv (MSR) on automaatne mehhanism, mis kontrollib EUA-de pakkumist turul. Kui ringluses olevate kvootide arv ületab 833 miljonit, eemaldab MSR kvoodid tulevastelt enampakkumistelt. See hoiab ära struktuurse ülepakkumise, mis põhjustas EUA hindade krahhi 1. ja 2. etapis. 2019. aastal aktiveeritud MSR on peamine põhjus, miks EUA hinnad taastusid alla 5 euro tasemelt üle 50 euro tasemele.

Mis on EU ETS 2 ja millal see algab?

EU ETS 2 on eraldi heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordi kütustele ja hoonete kütuseküttele, mis käivitub 2027. aastal (võimalik, et 2028). Erinevalt EU ETS 1-st, mis hõlmab otse tööstuskäitisi, hõlmab EU ETS 2 kütuse edasimüüjaid ja tarnijaid. Süsinikukulu kajastuks bensiini-, diisli- ja kütusehindades. Kuni 2030. aastani kehtib 45 €/tonn hinnapiirang. EU ETS 2-l on oma eraldi kvoodid (EUA2) ja limiidi trajektoor.

Kuidas CBAM erineb EU ETS-ist?

EU ETS kehtib EL-i tööstuskäitajatele, kohustades neid loovutama kvoote oma heitkoguste eest. CBAM kehtib EL-i importijatele, kes toovad sisse süsinikumahukaid kaupu (teras, alumiinium, tsement, väetised, elekter, vesinik), kohustades neid arvestama imporditud kaupades sisalduvate heitkogustega. CBAM on seotud EU ETS-i hinnakujundusega – CBAM-sertifikaadi hind peegeldab EU ETS-i enampakkumise hinda. Koos tagavad need, et nii EL-i tootjad kui ka importijad kannavad võrdväärseid süsinikukulusid.

---

Peamised järeldused

• EU ETS on maailma suurim süsinikuturg, mis on tegutsenud alates 2005. aastast „limiit ja kauplemine“ mehhanismi kaudu ning hõlmab umbes 10 000 käitist energeetikas, tööstuses, lennunduses ja (alates 2024. aastast) meretranspordis.
• EL-i saastekvoodid (EUA) esindavad õigust emiteerida ühe tonni CO2; nendega kaubeldakse ICE Futures Europe’is ja EEX-is, kusjuures detsembri futuurleping on kõige likviidsem instrument.
• EUA hinnad kukkusid 1. ja 2. etapis ülepakkumise ja 2008.–2009. aasta majanduslanguse tõttu; 2019. aastal aktiveeritud turustabiilsusreserv (MSR) korrigeeris struktuurse ülepakkumise ja hinnad taastusid 50–100 euro tasemele.
• Meretransport lisatakse järk-järgult EU ETS-i: 40% heitkoguste hõlmatus 2024. aastal, 70% 2025. aastal, 100% alates 2026. aastast, mis lisab otsese süsinikukulu EL-i külastavatele laevadele.
• Aastane vastavustsükkel nõuab ettevõtetelt heitkoguste seiret, kinnitatud aruande esitamist 31. märtsiks ja EUA-de loovutamist 30. aprilliks; nõude eiramine toob kaasa 100 €/tonn trahvi ja loovutuskohustuse täitmise vajaduse.
• EU ETS 2 on eraldi süsteem maanteetranspordi ja hoonete kütte jaoks, mis käivitub 2027. aastal 45 €/tonn hinnapiiranguga kuni 2030. aastani, laiendades märgatavalt EL-i süsinikuhinnastamise ulatust.
• CBAM laiendab EU ETS-i süsinikukulusid terase, alumiiniumi, tsemendi, väetiste ja vesiniku impordile; täielik rakendamine alates 2026. aasta jaanuarist tähendab, et importijad peavad tasuma kaupades sisalduva süsiniku eest.
• Kaubandus- ja tarneahelaspetsialistide jaoks on EU ETS-i kulud nüüd oluliseks eelarvereaks – meretranspordi lisatasud, CBAM-i materjalikulude preemiad ja EUA hinna trajektoor mõjutavad kõik lõplikku kulu.

Related Reading

To deepen your understanding of the topics covered in this article, explore these related guides: the broader policy concept behind cap-and-trade carbon markets, the power sector where EU allowance costs have the most direct impact and how steelmakers face different carbon costs depending on furnace technology.