Mis on laokviitungi finantseerimine? Kuidas ladustatud kaup krediidi avab

Laokviitungi finantseerimise määratlus
Laokviitungi finantseerimine on tagatud laenamise vorm, kus ladustatud kaup toimib laenu tagatisena. Tootja või kaupleja ladustab kauba litsentseeritud laos, saab ametliku kviitungi, mis tõendab konkreetse koguse ja kvaliteediga kauba omandiõigust, ning pantib selle kviitungi laenuandjale tagatisena. Laenuandja annab sularaha – tavaliselt 50–80% kauba turuväärtusest – ladustatud varude alusel. Kaup vabastatakse, kui laen on tagasi makstud. Seda kasutavad põllumajanduse, metalli- ja energiatootjad, kauplemismajad ja ettevõtjad, kes vajavad käibekapitali ilma oma varusid müümata.


Sisukord

  1. Miks laokviitungi finantseerimine on vajalik
  2. Kuidas see töötab: samm-sammult
  3. Börsi warrantid: LME ja CBOT süsteemid
  4. Tagatise haldamise lepingud (CMA)
  5. Kuidas kauplemismajad laokviitungeid kasutavad
  6. Õiguslik raamistik jurisdiktsiooniti
  7. Peamised riskid
  8. Korduma kippuvad küsimused
  9. Peamised järeldused

Miks laokviitungi finantseerimine on vajalik

Kolumbia kohvikasvataja koristab 500 tonni toorkohviube. Kohalik turuhind on saagikoristuse ajal madal – kõik müüvad korraga ja ostjad teavad seda. Kasvataja soovib kolm kuud hindade paranemist oodata, kuid vajab raha kohe, et maksta töötajatele, osta järgmise hooaja sisendeid ja katta elamiskulud.

Kohvi kohene müümine tähendab kehva hinnaga leppimist. Ootamine tähendab aga sularaha puudumist. Laokviitungi finantseerimine lahendab selle probleemi.

See on vajalik ajastuse ebakõla tõttu. Kaubatarneahelad on täis varusid: sadamalaos seisev kohv, terminalilaos olevad vaskkatoodid, viljahoidlas olev nisu, paakfarmides hoitav toornafta. Kogu sellel varul on reaalne turuväärtus. Kuid omanik ei saa väärtust kulutada – kulutada saab vaid sularaha.

Laokviitungi finantseerimine muudab ladustatud kauba väärtuse sularahaks, ilma et omanik peaks kaupa müüma. Kaup jääb lattu; omanik saab likviidsust. Laenuandja hoiab tagatisena laokviitungit (mis esindab omandiõigust kaubale). Kui laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta, võib laenuandja kauba enda valdusesse võtta ja selle laenu katteks maha müüa.

See on fundamentaalselt erinev tagatiseta laenamisest. Pangal, kes väljastab laokviitungi laenu, on tagatisena konkreetne, identifitseeritav ja likviidne vara – mitte lihtsalt lubadus laenu tagasi maksta. See muudab krediidiriski piisavalt hallatavaks, et väljastada laene tootjatele ja kauplejatele, kes ei pruugi kvalifitseeruda tavapäraste käibekapitali lahenduste saamiseks.


Kuidas see töötab: samm-sammult

Mehhanismid varieeruvad vastavalt kaubale ja jurisdiktsioonile, kuid põhiline struktuur on järgmine:

1. samm: Ladustamine litsentseeritud lattu
Kauba omanik (põllumajandustootja, kaevandaja, kaupleja, töötleja) toimetab kauba lattu, mis on litsentseeritud ja heaks kiidetud vastava kauba jaoks. “Litsentseeritud” on siinkohal oluline – ladu peab vastama kindlatele turvalisuse, kindlustuse, arvestuse ja kontrolliprotseduuride standarditele. Iga ladu ei kvalifitseeru.

2. samm: Kontroll ja sorteerimine
Laopidaja või sõltumatu inspektor kaalub, kontrollib ja sorteerib kauba. Teravilja puhul tähendab see niiskusesisalduse, valgusisalduse ja lisandite mõõtmist. Metalli puhul tähendab see klassi ja partii identsuse kontrollimist. Nafta puhul tähendab see kvaliteediproovide võtmist. Tulemus: lõplik kirje selle kohta, mis täpselt laos on.

3. samm: Laokviitungi väljastamine
Ladu väljastab ametliku laokviitungi (mõnel turul nimetatakse ka warrantiks), mis dokumenteerib:
– Deponeerija nime
– Kauba liigi, kvaliteediklassi ja koguse
– Lao asukoha
– Ladustamise kuupäeva
– Kõik kaubal lasuvad pandid või koormatised

See kviitung on omandiõiguse dokument – kes seda seaduslikult valdab, saab kaubale õiguse esitada. Enamikus õigussüsteemides on laokviitung võõrandatav väärtpaber, mida saab üle anda, pantida või indosseerida.

4. samm: Kviitungi pantimine laenuandjale
Kauba omanik viib laokviitungi laenuandjale (kommertspank, kaubafinantseerimise pank, kauplemismaja finantsosakond) ja pakub seda laenu tagatisena. Laenuandja:
– Kontrollib kviitungi autentsust
– Hindab kauba hetke turuväärtust
– Arvutab laenusuhte (loan-to-value): tavaliselt 60–80% hästi likviidsete kaupade puhul
– Väljastab laenu vastavas protsendis kauba väärtusest
– Võtab laokviitungi oma valdusesse või registreerib sellele pandiõiguse

5. samm: Kauba haldamine laenuperioodil
Laenuperioodi jooksul jääb kaup lattu. Laenuandja saab tavaliselt regulaarseid (päevaseid või nädalaseid) laoseisuaruandeid, mis kinnitavad, et kaup on endiselt laos ja vastuvõetavas seisukorras. Hinnamuutused mõjutavad tagatise väärtust – kui kauba hinnad järsult langevad, võib laenuandja nõuda tagatisnõuet (margin call): täiendavat tagatist või osalist tagasimakset, et taastada laenusuhe.

6. samm: Tagasimaksmine ja vabastamine
Kui laenuvõtja laenu (koos intressiga) tagasi maksab, vabastab laenuandja laokviitungi. Laenuvõtja saab seejärel kauba välja võtta või selle maha müüa ja kviitungi ostjale üle anda.


Börsi warrantid: LME ja CBOT süsteemid

Kõige rangem ja likviidsem laokviitungi finantseerimise vorm kasutab börsi heakskiidetud laowarrantisid – dokumente, mida väljastavad börside poolt heaks kiidetud ja börsi reeglitega tagatud laod.

LME warrantid (London Metal Exchange)

LME haldab globaalset heakskiidetud ladude võrgustikku mitteväärismetallide (vask, alumiinium, tsink, plii, nikkel, tina) jaoks. LME warrant on ametlik dokument, mis esindab ühte metallipartiid (standardse lepingumahuga), mida hoitakse LME poolt heakskiidetud laos.

LME warrantide peamised omadused:
– Metall peab vastama LME margistandarditele (kindlad vaskkatoodide, alumiiniumkangide jne margid on LME poolt heaks kiidetud)
– Warrantid on täielikult võõrandatavad ja elektrooniliselt registreeritud LME warrantiregistris (LMEsword)
– LME warranti valdaja saab seda kasutada füüsiliseks tarnimiseks LME futuurlepingu alusel
– Pangad aktsepteerivad LME warrantisid rutiinselt kaubavahetuse finantseerimise tagatisena – standardiseeritus ja LME tagatis muudavad need väga usaldusväärseks tagatiseks

LME laovarud (kogunäitajad kõigis heakskiidetud ladudes üle maailma, avaldatakse iga päev) on reaalajas signaal füüsilise metalli nõudluse ja pakkumise kohta. Kui LME vase laovarud langevad, viitab see tavaliselt füüsilise pakkumise vähenemisele – hinnad reageerivad sageli tõusuga.

CBOT tarnetunnistused (teravili)

Chicago Board of Trade (CBOT, nüüd CME Group) haldab heakskiidetud laosüsteemi maisi, sojaubade, nisu ja kaera jaoks. CBOT-i poolt sertifitseeritud viljahoidla võib väljastada saatmistunnistusi või laokviitungeid, mida saab kasutada CBOT futuurlepingute täitmiseks.

Teravilja puhul on süsteem vähem standardiseeritud kui LME metallide puhul, kuna teravilja kvaliteet varieerub. CBOT-i viljakviitungid täpsustavad hoidla, koguse ja kvaliteediklassi. Neid saab kasutada futuuride täitmiseks, müüa füüsilisel turul või pantida laenu tagatisena.

USA põllumajanduspangad ja laenuandjad laenavad rutiinselt teravilja vastu sertifitseeritud hoidlates, kasutades laokviitungit põllumeeste tegevuslaenude tagatisena.


Tagatise haldamise lepingud (CMA)

Väljaspool ametlikku börsi laosüsteemi toimuva kaubafinantseerimise puhul – eraviisiliselt ladustatud põllumajandustooted, nafta paakfarmides, metallid mitte-LME ladudes – toetuvad pangad tagatise haldamise lepingutele (CMA) ja tagatise halduritele.

Tagatise haldur on sõltumatu kolmas osapool – tavaliselt spetsialiseerunud inspekteerimisettevõte –, kes kontrollib füüsiliselt juurdepääsu ladustatud kaubale laenuandja nimel. Tagatise haldur:
– Kontrollib ja verifitseerib kauba kokkuleppe alguses
– Kontrollib juurdepääsu laole (hoiab sisuliselt võtmeid)
– Esitab laenuandjale regulaarseid laoseisuaruandeid
– Tagab, et kaupa ei vabastataks ilma laenuandja loata
– Kannab kindlustus- ja vastutuskohustust oma aruannete täpsuse eest

Suuremate kaubafinantseerimise tagatise haldurite hulka kuuluvad SGS (Société Générale de Surveillance), Bureau Veritas, Cotecna ja Intertek. Need on samad ettevõtted, mis pakuvad inspekteerimis- ja sertifitseerimisteenuseid kaubasaadetistele – kaubanduse kontrollimine on loomulik laiendus tagatise haldamisele.

CMA struktuur ületab lõhe: laenuandja ei saa füüsiliselt laos istuda, seega delegeerib ta selle funktsiooni usaldusväärsele kolmandale osapoolele, kellel on kaubandusalased teadmised, professionaalsed standardid ja kindlustuskatte tugi.

CMA kvaliteedi tähtsus ilmnes teravalt 2020. aasta Hin Leong Trading pettuse puhul Singapuris, kus suur naftakauplemisettevõte esitas valesti andmeid kolmandate osapoolte terminalides hoitavate varude kohta, et saada finantseerimist mitteeksisteerivate varade vastu. See ebaõnnestumine tõi esile lüngad CMA järelevalves ja kutsus esile CMA hoolsuskohustuse standardite märkimisväärse karmistamise kõigi kaubafinantseerimisega tegelevate pankade seas.


Kuidas kauplemismajad laokviitungeid kasutavad

Maailma suuremad toormekauplemismajad – Vitol, Trafigura, Cargill, Louis Dreyfus, Glencore – kasutavad laokviitungi finantseerimist tohutus mahus, kuigi see on osa nende laiematest varude finantseerimise struktuuridest.

Kauplemismaja tavaliselt:

  1. Ostab kauba päritolukohas (vaskkatoode Tšiilis, sojaube Brasiilias, toornaftat Lähis-Idas)
  2. Finantseerib ostu panga sündikaadi poolt väljastatud tarneeelse või varude finantseerimise kaudu
  3. Hoiab kaupa transiidis või laos, oodates parimat müügivõimalust või hallates futuuride maanduspositsiooni
  4. Pantib laokviitungi või veokirja finantseerivatele pankadele tagatisena
  5. Müüb kauba ja maksab finantseeringu tagasi

Kauplemismaja marginaal on ostu- ja müügihinna vahe, millest on lahutatud finantseerimiskulud ja logistikakulud. Laokviitungi finantseerimine teeb võimalikuks varude hoidmise ilma kogu oma kapitali sidumata.

Kauplemismajade jaoks on võimekus finantseerida varusid konkurentsivõimeliste intressimääradega põhitegevuslikuks eeliseks. Maja, mis suudab laenata 5% intressiga toormevagude vastu, suudab hoida rohkem varusid kauem kui konkurent, kes peab finantseerima 8% intressiga – ja seeläbi haarata rohkem arbitraaživõimalusi aja, asukoha ja kvaliteedierinevuste kaudu.

Suurte pankade (Société Générale, BNP Paribas, ING, Natixis, Standard Chartered, Citibank) struktuursed toormefinantseerimise osakonnad on spetsialiseerunud just sellele finantseerimisele – pakkudes käibekrediidi liine, mida tagavad toormevagud, kauplemismajadele ja suurtootjatele.


Laokviitungi finantseerimise õiguslik tõhusus sõltub suuresti jurisdiktsiooni seadustest, mis reguleerivad võõrandatavaid dokumente, tagatud tehinguid ja võlausaldajate nõuete prioriteetsust.

Ameerika Ühendriigid: UCC artikkel 7

Uniform Commercial Code (UCC) artikkel 7 reguleerib USA-s “omandiõiguse dokumente”, sealhulgas laokviitungeid. UCC artikkel 7 sätestab:
– Mis moodustab kehtiva laokviitungi
– Millal on laokviitung võõrandatav ja millal mitte
– Kuidas omandab heauskne valdaja õigused vabana varasematest nõuetest
– Laopidaja kohustused ja vastutus
– Tagatud poolte õigused, kes hoiavad laokviitungeid tagatisena

UCC artikkel 9 (Tagatud tehingud) reguleerib pandiõiguste täiustamist laokviitungite puhul – laenuandjad peavad esitama UCC finantseerimisaruanded, et oma pandiõigus täiustada ja kehtestada prioriteetsus teiste võlausaldajate ees.

Ühendkuningriik

Inglise õigus reguleerib suurt osa rahvusvahelisest kaubafinantseerimisest. Ühendkuningriigi õigus kohtleb laokviitungeid kui omandiõiguse dokumente vastavalt tavaõiguse põhimõtetele, kuid puudub üksainus kodifitseeritud statuut, mis vastaks UCC artiklile 7. Selle asemel tulenevad reeglid tavaõigusest (leping, hoiuleping, omandiõiguse rikkumine), 1977. aasta Torts (Interference with Goods) Actist ja tööstusharu standarddokumentatsioonist.

LME warrantid, mida kasutatakse laialdaselt Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes tehingutes, on reguleeritud LME reeglitega ja Financial Conduct Authority (FCA) poolt.

Arenevad turud

Paljud toormeid tootvad riigid (Sahara-tagune Aafrika, Lõuna-Aasia, Kagu-Aasia) on välja töötanud laokviitungite süsteemid just põllumajanduse finantseerimise parandamiseks. Need programmid – mida sageli toetavad Maailmapank, UNCTAD või piirkondlikud arengupangad – loovad õigusliku raamistiku laokviitungite jaoks riikides, kus:
– Tagatisõigus on vähearenenud
– Laopidajate litsentseerimissüsteem vajab loomist
– Põllumajandustootjate juurdepääs krediidile ladustatud vilja vastu on sihtmärgiks

Programmid eksisteerivad Tansaanias, Etioopias, Sambias, Indias ja mitmes teises riigis. Kvaliteet on märkimisväärselt erinev – mõned on edukalt võimaldanud väiketootjatel krediidile ligi pääseda; teised on kannatanud pettuste või nõrga õiguskaitse all.


Peamised riskid

Hinnarisk: Kauba väärtus langeb ladustamise ajal. Kui vase laenuvõtja pantib 100 000 dollari väärtuses vaske, võtab 80 000-dollarise laenu ja vase hind langeb 20%, on tagatis väärt vaid 80 000 dollarit – täpselt laenusumma ulatuses. Laenuandja võib nõuda margin call’i. Kui hinnad langevad veelgi, jääb laenuandja positsioon kahjumisse.

Laopettus: Kõige olulisem risk dokumenteeritud toormefinantseerimises. Pettus toimub siis, kui laokviitungeid väljastatakse kaupadele, mida pole olemas, neid pantitakse mitu korda erinevatele laenuandjatele (topeltpantimine) või kui tagatise haldurid teevad laenuvõtjatega koostööd. Kuulsad juhtumid: Qingdao sadama pettus (Hiina, 2014) – alumiiniumi ja vaske pantiti korduvalt erinevatele pankadele; Hin Leong (Singapur, 2020) – naftavarudega manipuleerimine. Mõlemad juhtumid põhjustasid sadades miljonites eurodes panga kahjumeid.

Füüsilise kahjustuse risk: Tulekahju, üleujutus, vargus või ladustatud kauba saastumine. Leevendatakse laokindlustuse ja kaubakindlustusega, kuid seda ei saa täielikult välistada. Laokindlustuse katte kontrollimine on hädavajalik.

Likviidsusrisk: Laenuandja peab pärast makseviivitust laenu tagasisaamiseks kauba müüma, kuid turud võivad sel hetkel konkreetse kvaliteediklassi või asukoha jaoks olla ebalikviidsed.

Regulatiivne ja omandirisk: Mõnes jurisdiktsioonis on laokviitungite õiguslik raamistik puudulik või läbi proovimata. Pankroti- või maksejõuetuse vaidlus võib seada kahtluse alla laenuandja eelisõiguse kaubale.


Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on laokviitungil ja veokirjal (bill of lading)?

Veokiri (B/L) on omandiõiguse dokument transiidis olevale kaubale – see esindab laeval veetava kauba omandiõigust. Laokviitung on omandiõiguse dokument ladustatud kaubale – see esindab laos oleva kauba omandiõigust. Mõlemat saab pantida tagatisena, kuid need hõlmavad tarneahela erinevaid etappe.

Milliseid laenusuhteid kohaldavad pangad laokviitungi laenudele?

Laenusuhted (loan-to-value) jäävad tavaliselt 50–80% vahele kauba hetke turuväärtusest. Börsil kaubeldavad toormed, millel on sügavad, likviidsed turud ja börsi poolt tagatud warrantid (LME warrantid vasele, alumiiniumile jne), meelitavad kõrgemaid laenusuhteid (70–80%), kuna laenuandja saab tagatist kiiresti hinnata ja müüa. Vähem likviidsed, mittestandardsed toormed meelitavad madalamaid laenusuhteid (50–65%), et kaitsta end hinnavolatiilsuse ja turunduskulude eest.

Mis on LME warrant?

LME warrant on ametlik omandiõiguse dokument kindla koguse metalli kohta (üks LME lepingupartii), mida hoitakse LME poolt heakskiidetud laos. See on täielikult võõrandatav, elektrooniliselt registreeritud LMEswordis (LME warrantiregister) ja seda saab kasutada füüsiliseks tarnimiseks LME futuurlepingute alusel. Pangad aktsepteerivad LME warrantisid rutiinselt kvaliteetse tagatisena kaubafinantseerimise laenude puhul.

Kuidas erineb tagatise haldur laopidajast?

Laopidaja ladustab kauba füüsiliselt ja väljastab kviitungi. Tagatise haldur on sõltumatu kolmas osapool – tavaliselt inspekteerimisettevõte nagu SGS või Bureau Veritas –, kes kontrollib laenuandja nimel juurdepääsu ladustatud kaubale, andes laenuandjale kindlustunde, et kaup on kohal ja nõuetekohaselt tagatud. Tagatise haldur võib tegutseda kolmanda osapoole laos CMA lepingu raames.

Kas väiketootjad saavad kasutada laokviitungi finantseerimist?

Põhimõtteliselt jah – laokviitungi finantseerimine loodi osaliselt selleks, et aidata väiketootjatel krediidile ligi pääseda. Praktikas on panga struktureeritud kaubafinantseerimise minimaalne tehingumaht sageli 1–5 miljonit dollarit, mis on üksikute väiketootjate jaoks liiga suur. Seal, kus laokviitungite süsteemid väiketootjate jaoks töötavad, toimub see tavaliselt koondamise kaudu: ühistu või koondaja kogub toorainet paljudelt väiketootjatelt, ladustab sertifitseeritud lattu ja pääseb finantseeringule ligi koondvarude alusel.

Mis läks valesti Hin Leongi ja Qingdao puhul?

Mõlemad olid laopettuse juhtumid. Qingdaos (2014) pantiti sadamalaos olevat alumiiniumi ja vaske mitu korda erinevatele pankadele, kasutades korduvaid laodokumente – mitmed laenuandjad uskusid, et neil on ainupandiõigus samale metallile. Hin Leongi (2020) naftakauplemise kokkuvarisemine paljastas, et ettevõte oli võltsinud laoseisu aruandeid ja pantinud juba müüdud naftat, hoides pangaväljavõtetes fiktiivseid laopositsioone. Mõlemad juhtumid viisid CMA hoolsuskohustuse standardite märkimisväärse karmistamiseni kaubafinantseerimisega tegelevate pankade seas.


Peamised järeldused

Related Reading

To deepen your understanding of the topics covered in this article, explore these related guides: the trading operations that generate the stored inventory and the exchange delivery infrastructure that grades and certifies receipts.

Lisateabe saamiseks vaadake the physical storage facilities where financed goods are held veebilehel Warehouse Wise.

Understanding Commodities
Understanding Commodities

Understanding Commodities on tasuta neutraalne õppeplatvorm, mis selgitab maailma toormeturgude toimimist – seda nii importijatele, eksportijatele, põllumajandusettevõtetele kui ka tootjatele. Iga juhend on kirjutatud ärilisest vaatenurgast, mitte börsisaali perspektiivist. Ilma maakleriteta. Ilma varjatud huvideta. Ilma keeruka žargoonita.

Continue Reading

More guides from Understanding Commodities

Nikli tarneahel: kaevandamisest akude ja roostevaba teraseni

Nikli tarneahela selgitus: lateriit- ja sulfiidmaagid, 1./2./3. klassi nikli erinevused, Indoneesia ekspordikeeld ja 2022. aasta märtsi LME hinnakriis.

Read article →

EU ETS selgitus: kuidas töötab Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem

EU ETS selgitus: kuidas toimib Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem, EUA hindade ajalugu, EU ETS 2 hoonetele ja transpordile, CBAM ja...

Read article →

Toormehindade risk: määratlus, liigid ja maandamine

Toormehindade riski selgitus: neli liiki, ostja ja tootja asümmeetria, finantsriskimaandamine futuuride ja swapidega, operatiivsed maandamismeetodid ja baasriski määratlus.

Read article →

Choose language